Raamatust saab lugeda, mida teadlased on suutnud kindlaks teha tugevasti vähendatud süsivesikusisaldusega toidu mõju kohta nii üldiselt kui ka vähi puhul. Selle põhjal soovitavad autorid toitumisviisi, mis katab kõik põhivajadused toitainete, mikrotoitainete, vitamiinide ja ballastainete järele, kuid on spetsiaalselt kohandatud vähihaige vajadustele.
Vähihaigetel muutub ainevahetus aja jooksul selliselt, et normaalne süsivesikurohke toit on nendele üha raskemini omastatav ja hakkab neid isegi üha enam kahjustama. Ketogeenne toit seevastu võib keha terveid osi tugevdada ning neile energiat ja uuenemiseks vajalikke aineid anda, samal ajal kui vähkkasvaja jaoks on see täiesti tarbetu.
Ketogeenselt toitutakse juhul, kui maks toodab rohkesti ketokehasid. See on võimalik, kui igapäevastes söökides ja jookides leidub väga vähe süsivesikuid, kuid see-eest palju rasva. Ketokehad on suurepärased energiakandjad, neid saavad väga hästi kasutada peaaegu kõik keha koed – ainult vähkkasvaja ei suuda nendega midagi või peaaegu mitte midagi peale hakata. Samuti on ketogeense toitumise korral vähkkasvaja käsutuses vähem tema jaoks tähtsaimat toitainet suhkrut.
Ketogeense dieedi pidaja ei pane oma keha mingisse ebanormaalsesse ega kunstlikku olukorda. Sellised ajajärgud, kus süsivesikuid oli toidus vähe, on olnud inimkonna ajaloos pigem reegel kui erand.
